Täna on tunda tõelist kevade lõhna. Päike paistab. Märkimisväärne, sest ega päike siin eriti palju ei taha välja tulla. Seoses morni Peterburi ilmaga oli meie vene keele õpetejal ka üks tore lugu röääkida. Nimelt mõned aastad tagasi tuli Peterburi Ülikooli vahetusõpilaseks üks hispaanlane. Tuli päikesepaiste mõttes ebasoodsal ajal - novembris. Kuu oli möödunud ning hispaanlane muutus iga päevaga pilgult üha rohkem väsinuks. Lõpuks võttis julguse kokku ning küsis oma venelastest naabrite käest, et kus on päike, miks see üldse ei paista. Vene tudengid mõtlesid, et teevad nalja ning ütlesid, et Peterburis ei paistagi kunagi päike. Hispaanlane selle peale oli muidugi väga ehmunud ning küsis uuesti üle, et kuidas Peterburi rahvas siis ilma päikseta hakkama saab. Selle peale vastasid vene tudengid, et noh, kujutame päikest ette ning kui ikka väga masendav ilm on, siis joonistame suure päikese paberile ning riputame seinale. Nali naljaks, aga hispaanlane oligi mõne päeva pärast tagasi Hispaanias ning päikesepaistelised ilmad jäid tal nägemata. Ju siis ei paistagi Peterburis päike, arvas ta.
No comments:
Post a Comment